Eesti Kohtunike Ühing

3.

Ühingu asukohaks on Tallinn.

4.

Ühingu tegevus rajaneb demokraatia printsiipidel, tema liikmete omaalgatusel ja ühiskondlikul tegevusel.

5.

Ühingu eesmärgiks on:

1)

ühendada kohtunikud kutseorganisatsiooniks;

2)

seista kohtute ja kohtunike sõltumatuse eest;

3)

kaitsta kohtunike isiklikke, tööalaseid ja sotsiaal-majanduslikke õigusi ning seaduslikke huve;

4)

kujundada ja hoida kohtunike kutse-eetika taset;

5)

uurida Eesti territooriumil tegutsenud kohtute ajalugu.

6.

Oma eesmärgi saavutamiseks on ühingul õigus:

1)

korraldada koosolekuid, seminare, konverentse, kutsuda kohtunikke arupidamistele kohtute ja kohtunikkonna jaoks tähtsate asjade üle;

2)

korraldada oma liikmeid ühendavaid erialaseid ja seltskondlikke üritusi;

3)

jälgida õigusemõistmist ja kohtusüsteemi puudutavate küsimuste otsustamist riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ja anda arvamusi kohtusüsteemi puudutavate seaduseelnõude ja vajadusel ka teiste seaduseelnõude kohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organitele ja teistele organisatsioonidele;

4)

jälgida seaduste rakendumist õigusemõistmisel ning teha vajaduse korral seaduse algatamise õigust omavatele subjektidele ettepanekuid seaduste täiendamisteks, muutmiseks või tühistamiseks;

5)

anda välja perioodilisi ja teisi trükiseid, levitada õigusemõistmise alast informatsiooni;

6)

teha koostööd teiste organisatsioonidega.

7.

Ühing on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on oma pitsat ja embleem.

II

Ühingu liikmed, nende õigused ja kohustused

8.

Ühingu liikmed jagunevad tegevliikmeteks ja auliikmeteks.

9.

Ühingu tegevliikmeks võib olla kohtunik, kes tunnistab ühingu põhikirja ja soovib osaleda ühingu tegevuses. Ühingu liikmeks võetakse kohtunik juhatuse otsusega kirjaliku avalduse alusel. Ühingu auliikmed valib üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Auliikme statuudi kinnitab juhatus.

10.

Ühingu tegevliikmel on õigus:

1)

võtta osa ühingu tegevusest vastavalt käesolevale põhikirjale;

2)

valida ja olla valitud ühingu juhtimis-, töö- ja revisjoniorganitesse;

3)

esitada nimetatud organitele või otse üldkoosolekule ettepanekuid ühingu tegevuse kohta ning arupärimisi ühingut puudutavates küsimustes;

4)

lahkuda omal soovil ühingust.

Auliikmetel on õigus osa võtta ühingu üritustest ning üldkoosolekutel on neil sõnaõigus.

11.

Ühingu tegevliige maksab sisseastumismaksu ning aastamaksu. Maksude suuruse määrab kindlaks üldkoosolek.
Aastamaks tuleb tasuda hiljemalt 30. juuniks.

12.

Ühingu tegevliige on kohustatud täitma põhikirja nõudeid ning kaasa aitama ühingu eesmärkide saavutamisele. Ühingu liikmetele saab kohustusi kehtestada ainult üldkoosoleku otsusega.

13.

Liikme väljaarvamine ühingust toimub juhatuse otsusega:

1)

kahe viimase aastamaksu mõjuva põhjuseta 30. juuniks tasumata jätmisel;

2)

kohtuniku ametist tagandamisel või vabastamisel välja arvatud kohtuniku vabastamisel seoses pensioniea saabumisega;

3)

põhikirja sätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.

Ühingust väljaastumine toimub juhatuse otsusega ühingu liikme kirjaliku sooviavalduse alusel.

Ühingust väljaarvamise või väljaastumise kohta tehtud juhatuse otsus tehakse asjaosalisele teatavaks kirjalikult kahe nädala jooksul.

Juhatuse otsusega mittenõustumisel võib ühingu liige pöörduda asja otsustamiseks üldkoosoleku poole.

Kui liikmelisus lõpeb kalendriaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu kalendriaasta eest.

III

Ühingu juhtimisorganid

14.

Ühingu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimisküsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku igal aastal novembrikuus.

Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku ühingu esimehe, juhatuse või revisjonikomisjoni nõudmisel või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest.

Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva.

15.

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid.

Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest.

Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid päevakorra piires, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja, kellel on lihtkirjalik volikiri. Esindaja võib olla ainult teine ühingu liige.

Üldkoosoleku avab juhatuse esimees, tema puudumisel aga vanim juhatuse liige või vanim koosolekul kohalviibiv tegevliige, misjärel valitakse koosoleku juhataja ja sekretär. Koosoleku käik protokollitakse. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.

16.

Üldkoosolek:

1)

võtab vastu ühingu põhikirja ja teeb selles muudatusi;

2)

määrab liikmemaksu ja sisseastumismaksu suuruse;

3)

arutab ühingu tegevust ja võtab selle kohta vastu otsuseid;

4)

määrab kindlaks juhatuse ja revisjonikomisjoni arvulise suuruse;

5)

kinnitab juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande ja sellele lisatud revisjonikomisjoni arvamuse;

6)

kuulab ära ja kinnitab järgmise aasta ühingu tegevuse töökava;

7)

kinnitab eelarve;

8)

valib salajase hääletamisega kaheks aastaks ühingu esimehe, juhatuse liikmed ja revisjonikomisjoni;

9)

valib ühingu auliikmed;

10)

võtab vastu otsuseid küsimustes, mida juhatus või ühingu liikmed esitavad üldkoosolekule otsustamiseks.

17.

Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul vahetult ja esindajate kaudu osalenud ühingu liikmetest.

Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

18.

Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest ja nende esindajatest.

Põhikirjas ettenähtud ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.

19.

Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib ühingu tegevust juhatus, kes otsustab neid asju, mis ei ole üldkoosoleku pädevuses. Ühingu juhatus on üheksa liikmeline.

Ühingu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Juhatus valib oma liikmete seast ühingu aseesimehe ja laekuri.

20.

Juhatus koguneb vastavalt vajadusele või kui seda nõuab vähemalt kolm juhatuse liiget või esimees.

Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.

Juhatuse otsused võetakse vastu kohal viibivate juhatuse liikmete poolthäälteenamusega. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse koosoleku käik protokollitakse.

21.

Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses pole sätestatud teisiti.

22.

Juhatus või juhatuse esimees võib probleemide läbitöötamiseks ning arvamuste koostamiseks moodustada töökomisjone.

23.

Revisjonikomisjon annab kirjaliku arvamuse juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande kohta ning vajadusel kontrollib juhatuse organisatsioonilist ja finantsmajanduslikku tegevust.

24.

Revisjonikomisjon valib oma koosseisust esimehe.

25.

Revisjonikomisjoni liikmed võivad sõnaõigusega osa võtta juhatuse istungitest.

IV

Ühingu vara

26.

Ühingu vara saadakse:

1)

sisseastumis- ja liikmemaksudest;

2)

kirjastamistuludest;

3)

muudest laekumistest;

27.

Ühingu majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.

V

Ühingu tegevuse lõpetamine

28.

Ühing lõpetab tegevuse, kui:

1)

üldkoosolek otsustab 2/3 häälteenamusega ühingu tegevuse lõpetada;

2)

ühingu liikmete arvu vähenemisel alla 50;

29.

Ühingu tegevuse lõpetamisel pärast kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara jagatakse õigustatud isikute vahel üldkoosoleku otsusega.